Ma ei teadnud, et olen rase
Mäletate veel seda sarja? Mina ka mitte. Kui ükspäev põgusalt guugeldasin ning selgus, et see jooksis TLC-s, ei jäänud enam ruumi kahtlusele, kas olen vahest millelgi eriti väärtuslikul ununeda lasknud. Saatega või saateta on elul aga mõnikord oma põnevad vigurid varuks, mida kohe tõepoolest läbi ei hammustagi. Nii näiteks sain möödunud suve keskel koondamisteate ning veel enne kui meel naaa-atukenegi mõruks minna jõudis, sain ettepaneku siirduda kuu hiljem Ida-Virumaale erialasele praktikale. Mõeldud-tehtud. Juba esimestel päevadel lõimiti mind Viljandimaa päritolu seltskonna kolmandaks liikmeks ning vahva triona veetsime oma tööpäevaõhtuid võlumaad avastades. Otsisime Ontikal olematut juga, väisasime kloostrit, sõime pannkooke (ja üleüldse õhtustasime ühiselt) ning arutasime ilma(-)asju. Kõik oli hirmus tore ning algusest peale nii oma ja kindel, ainult see minu magustoidu-lembus oli midagi enneolematut. Panin selle kodust kaugel elamise ja võõrast keskkonnast tingitud teadlikult ta
